Üksinda kodus

Elas kord üks pauper poiss kelle vanemad olid kehvad.Ta nimi oli Markus. Ta jäeti ükskord üksinda koju ja ta oli veel pisipõnn, ta kartis , ning ta lidus lagunenud majas ringi. Poiss oli väga söakas, sest ta elab ju karmis perekonnas. Ta tahtis olla koolijüts ja sellepärast, et olla õgard. Seal kus ta elab on ohurikas rajoon ja talle ei ole see meeltmööda. Markusel on väga hea fantaasia ja ta loeb palju koomikseid. Ta oli üks õhtu voodis käkrus tekk peal ja luges koomikseid. Ja siis tulid ranged vanemad, võtsid koomiksi Markuse käest ära. Markus oli väga kalk kui koomiks ära võeti. Vanemad viisid selle kaugele ära. Majas hakkas umbne, Markus mõtles mis toimub, aga ta oli ikka rahumeelne nagu laisk, ta oli turris. Tal tuli meelde, et kuskil on mahukas kast kus on koomiksid, Markusel tuli mesine nägu pähe ja ta hakkas otsima kasti, ega see ei olnud kerge. Kast oli ropane, aga sees oli ere